Laikmaa Kirimäe rattasõit on tänavu lühem, aga inforikkam
26.mail kutsuvad Põldotsa Rahvaspordiklubi ja Kirimäe Külaselts kõiki huvilisi Rakser Rannarootsi rattasõitude hooaja avaetapile. Järjekorras teine Laikmaa Kirimäe rattasõit on hooaja algust arvestades mullusest veidi lühem – vaid 20 km pikk. Jällegi on lisaks veendunud rahvasportlastele oodatud ka suuremate sportlike eesmärkideta ajaloo- ja loodusenautijad, sest uuendatud raja äärde jääb mitu eelmisel aastal nägemata objekti, mille tausta võiks eelnevalt uurida.
Kell 11.30 saavad koolieelikud omavahel jõudu katsuda. Täpselt kell 12 stardime Põldotsa spordiplatsilt. Kuigi Kirimäe Külaseltsi ja Põldotsa Rahvaspordiklubi inimesed juhatavad õiget teed, vastutab igaüks oma liikumise eest siiski ise. Suur osa rajast kulgeb ikka mööda ajaloolist Keila-Haapsalu raudtee tammi, nüüdset Läänemaa Terviseteed. Vasakule jäävad Taebla jaamahoone ja staadion, mis nüüd vaid meenutavad endiste aegade hiilgust. Ehk siis tuleb raudtee tagasi ja rekonstrueeritud staadionil jätkab „kodumänge“ riigimeeste vutiklubi FC Toompea.
Nigula teivasjaamas pöörame paremale, möödume Leediküla kalmistust ja Kedre külast, kus on mitu hästi taastatud talumajapidamist. Hallimäe muinaslinnus on nüüd teelt paremini vaadeldav. Talgupäeval olid korrastustöödel abiks ka maavalitsuse töötajad. Kirimäe külla jõudes pöörame AS Maag Lihatööstuse väravas järsult paremale. Kel janu tekkinud, neile pakub lahke Kirimäe rahvas. Taebla valla uhkus Maag Lihatööstus asutati 1994.a ja tootmise viimane rekonstrueerimine lõppes 2003.a. Tehase päevatoodanguks 23 tonni erinevaid lihatooteid. 2008.a valiti Maag Lihatööstus Läänemaa töötajasõbralikumaks ettevõtteks.
Kirimäe on pika ja kuulsusrikka ajalooga küla, mille piirides paikneb viis muistset asulakohta, muistsed põllud, kalmistu ja kivikalme. 1999.a aastal Kirimäe põllult leitud väike kivikirves on arheoloogide hinnangul 3500 aastat vana. Külast on leitud ka Eesti vanimad vikatid. Küla keskel näitab viit Avo ja Kai Ruutsoo poolt külale kingitud simmaniplatsile, kus toimuvad peod ületavad sisukuselt suuremate asulate omi.
Edasi jõuame Kirimäe Kabelimäele, kus asub 1923.a avastatud Eesti tuntumaid keskmise rauaaja leiukohti, mis sisaldas umbes 90 enam-vähem tervet eset. Kirimäe matus sai laiemalt tuntuks tänu arheoloog M. Schmiedehelmile. Enne ristumist muistse Põhja-Läänemaa peatee Uugla-Võnnu-Ridala lõiguga, jääb paremale endine paekarjäär, kust pärineb ümbruskonna mõisate ehitusmaterjal. Vasakule avaneb vaade endise „Sõpruse“ suurmajandi hüljatud tootmishoonetele, ajalugu seegi.
Mõnesaja meetri pärast jäävad vasakule endise Tallinna piimatööstuse Kirimäe tsehhi ja Kirimäe mõisa tühjad hooned. Kirimäe mõisat (saksa k Kirrimäggi) on esmamainitud 1569.a. Algselt poolkelpkatusega ühekorruseline kivihoone on ehitatud arvatavasti 18.-19.sajandi vahetusel. Enne 1919.a riigistamist kuulus mõis kellelegi Peter Lebedevile.
Taebla alevikku jõudes pöördume taas terviseteele. Peagi juhatab viit meid Ants Laikmaa muuseumi poole. 1932.a sulges Laikmaa oma ateljeekooli ning elas sestpeale oma talus Kadarpiku külas. Suur meister oli tihe külaline ka naabrite pool ja ka Põldotsa talu rahvas mäletas teda hea sõnaga. Möödume üsna lähedalt meistri hauast, kuhu 1956.a püstitati Juhan Raudsepa loodud hauasammas. Laikmaa kodupargis liigume vaid tähistatud radadel. Pärast finišit on ju võimalus tagasi tulla ja rahulikumas miljöös Ants Laiukmaa pärandiga tutvuda. Majamuuseumi trepi kõrval võib vahest päikese käes mõnulemas näha põllukividest veranda all elutsevaid päris priskeid nastikuid. Pikimad neist olla vähemalt poolemeetrised. Noored rattahuvilised võiksid huviga ringi vaadata, sest Laikmaa majamuuseum pakub ka võimalust kunstniku maja aias abielu registreerida.
Võistlusrada kulgeb seega mööda endist raudteetammi, maanteed ja metsaradu. Maastik vaheldub pidevalt ning peaks kõigile jõukohane olema. Lõpetajatele pakume sooja suppi Rannarootsi maitse järgi ja pesemisvõimalust. Loodame, et elamusi jätkub nii kehale kui hingele. Tere tulemast!