Nostalgia ja tervis Kiideva-Puise rattasõidul
30.juunil korraldab Kiideva külaselts juba teise Kiideva-Puise rattasõidu. Kuigi rada on sama, mis eelmisel aastal, jätkub avastamisrõõmu tänavugi. Seekord võiks tähelepanu pöörata isiklikele mälestustele, sest paljud on ju Kiideval ennegi käinud. Sellest ajast saadik võivad paljud asjad muutunud olla.
Kiideva küla on ajalooliselt tuntud ka Kividepea ja Kiwidepäh-i nime all, viidates kivisele maale, mererannale. Kividele viitav nimi võib olla tulnud hoopis lääne poole jäävast kivisest Puise ninast, sest Kiideva küla ümbrus on liivakas ja väheviljakas tasandik, kus suured kivid puuduvad. Kiideva nimega on seotud üks vanemaid kirjalikke ülestähendusi Eestist. Islandi saaga jutustab Rootsi kuninga Ingvari sõjaretkest eesti hõimude vastu. Väidetavalt Kiideva all (at Steini) kuningas langes ja rootsalsed said lüüa. Ingvar olevat maetud sinnasamasse kalmukünka alla, päris mere lähedale.
Kell 12 stardime Kiideva muuseumi õuelt ja liigume mööda kitsast külatänavat, mida palistavad endised kaluritalud, nüüd valdavalt suvemajad. Põua käes kannatav pinnas sundis külarahvast leidma sobivama elatusallika – kalapüügi. Kiideva ongi Läänemaal üks vähestest tõelistest kaluriküladest, kus väikesed kalurimajad ligistikku asetsevad. Möödume bussi-postijaamast, mis täidab nii bussiootepaviljoni kui ka postkastide varjualuse rolli, ja pöörame vasakule matkarajale, kunagisele otseteele Kiidevalt Puisesse.
Matkarada kulgeb põllu serval, mis ei ole kogu aeg nii avar olnud. Vanasti olid siin ranna- ja puisniidud, kus karjatati loomi ja põldu hariti vaid mõnel viljakamal maalapil. Suure põllu tegi Haapsalu EPT alles 1975.a. Rattasõiduga seostub see nii, et käisin minagi seal kive ja kände korjamas ning ostsin teenitud rublade eest esimese „päris“ jalgratta „Ukraina“. Maaparandajad tegid tööd missioonitundega, sest keset põldu säilitati talukoht, kus olevat olnud savitöökoda.
Edasi suundume metsteele Matsalu lahe loodekaldal, kus rannajoon on suhteliselt liigendamata ja võimaldab pidevat vaadet merele. Meri on Kiideva all alati madal ja kalarikas olnud. Suplemiseks tuleks aga sügavamaid kohti otsida ja tähelepanu keskendada loodusele. Teabetahvlitel on tutvustused metsa kõige tavalisemate taimeliikide kohta. Keerates Lõpre tammele suunava viida juures paremale, jõuame ühele paremini korrastatud puisniidule. Pinnas on paiguti niiske, parem on sõidule tulla maastikurattaga. 20 meetri kõrgune, 4-meetrise ümbermõõduga Lõpre tamm on ainuke looduskaitse alla võetud Puise metsa üksikobjekt.
Olemegi jõudnud Puise külla, mis on Kiidevaga ajalooliselt sarnase taustaga, kuid kujunes 20.sajandi teisel poolele tuntud kalasadamaks, põhjuseks sügavam vesi ja parem juurdepääs. Kalaspordibaasi bussipeatuse juures asub üks nn Breti (Albert Kallasmaa) kividest, mis samuti seotud kunagiste maaparandustöödega. Pöörates vasakule Puise-Tuuru teele avanevad vaated merele ning taamal paistvatele laidudele: lähedamal on Kakrarahu, selle taga pisut kaugemal Kumari laid ja veel mõned väiksemad. Kilomeeter enne parempööret Kiidevale jääb vasakule Põgari palvemaja, kus 1944.a 22. septembril toimus Otto Tiefi valitsuse viimane istung.
Kiidevale tagasi jõudes näeme 19.sajandist pärinevat puidust kahekorruselist Kiideva mõisa peahoonet. Hoone seinad on vooderdatud Eestis väga erandlike kalasoomuseid meenutavate ümarate otstega laastudega. Kiideva küla tekkiski tegelikult esmalt mõisa (Hoff Kiedepee, esmakordselt mainitud 1614) ümber. Kaluriküla kujunes randa hiljem.
Kiideva Külaselts on teinud palju kohaliku elu-olu tutvustamiseks. Rattasõidu ja külaelu eestvedaja Madis Sarik on ka ise ratta seljas ja on ka pärast sõitu kohal, et vastata huviliste küsimustele. Külaselts ja AS Maag Kihatööstus pakuvad ka sooja suppi Rannarootsi maitse järgi.
Tere tulemast!