13.augustil kutsuvad Spordiklubi Nõva ja Peraküla rahvas huvilisi Peraküla-Nõva rattasõidule. Osoonirikas männimets tõmbab eelkõige tervisesportlasi, aga kindlasti peibutavad tsivilisatsioonist suuresti puutumatu ümbrus ja hõre asustus loodusgurmaane ning endisi aegu meenutavad mälestised pakuvad huvi ajaloohuvilistele.
Peraküla rannikuala on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis, selle säilitamiseks ja ka eksponeerimiseks on Riigimetsa Majandamise Keskus ehk RMK moodustanud Eesti loodepoolseimat maanurka hõlmava Nõva puhkeala. 18 km pikkune Peraküla-Nõva rattasõit läbib vaid osa sellest, kuid eks avastamisrõõmu peaks jätkuma edaspidisekski. Ka Nõva valla kaheksast külast läbime vaid neli - Peraküla, Rannaküla, Nõva ja Vaisi. Märksõnad omaette avastusretkedeks võib saada stardipaigas tegutsevatest RMK teabepunktist ja Põlluotsa talumuuseumist, mis annab oma suure arhailiste taluhoonete kompleksiga hea ülevaate kogu piirkonna ajaloost. Näha saab vanaaegset talumööblit, põllumajandusriistu ja –tehnikat.
Peraküla on fenomen selle poolest, et selle 17 elanikku suudavad mitu korda aastas kohale meelitada ja ka sõbralikult vastu võtta tuhandeid külalisi. Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. On loomulik, et ka rattasõit algab just Perakülast. Täpselt kell 12 stardime Põlluotsa talumuuseumi õuelt ehk Peraküla simmaniplatsilt. Rada kulgeb nelja eri pinnasega teel. Sissejuhatuseks viib Perakülast randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa eestvõtmisel ja pidi hõlbustama ligipääsu 1916.a Allikajärve poolsaarel asunud raadiojaamale.
Maaliline Allikajärv on magnet nii kalamehele kui matkajale. Idakalda õõtsikul kasvab atlantilise kliimaperioodi relikt – mõõkrohi. Kalastikus on esikohal koger ja linask, vähem leiduvat ahvenat, särge ja haugi. Järve äärde on RMK ehitanud lõkkekohad.
Peraküla rand ei vaja supluskohana reklaami, kuid rattasõidu ajal me sinna päris ei jõua, vaid keerame enne paremale vanale Nõukogude armee kasutuses olnud metsateele. Avastamist ootavad Neugrundi meteoriidikraatri jäljed – bretšad – ja hulgaliselt viimase jääaja jäänukeid – rändrahne. Aga seda juba hiljem.
Rannakülla jõudes võiks tähelepanu pöörata Loode-Eesti arhitektuuripärlile - Samblamäe talule, mis on koduks tuntud arhitektile ja endisele Nõva vallavanemale Enn Laansoole. Edasi ootab vapraid rattureid männimetsa keskel paiknev Roosi Turismitalu, mille perenaine Imbi Roos on valmis pakkuma karastavaid jooke. Kel kohe juttu ei jätku, see võib hiljem tagasi minna, et kuulata perenaise lugusid Nõva inimestest ja vaatamisväärsustest või siis matkata Nõva maastikukaitsealal matkajuhi saatel.
Nõvale jõudes hoiame vasakule ja möödume Nõva Tuletõrjeseltsi hoonest, mis on kohalike tublide meeste initsiatiivi tulemus, kui kahjuks nüüd vist kaduma kipub. Veel 2006.a pälvis selts Aasta Keskkonnateo tiitli aktiivsuse eest jaanuaris-veebruaris Nõva rannikut tabanud õlireostuse likvideerimisel seni, kuni Päästeamet ja teised vabatahtlikud appi tulid. Nüüd kavandab seesama Päästeamet komando likvideerimist. Edasi jäävad vasakut kätt Nõva Vallavalitsus ning eelmise aasta kaunima kodu tiitli saanud Kalli talu, millest mitmedki lapsevanemad oma kodu planeerimisel ideid saavad.
Veskijõe silla juures pöörame paremale, kuigi kena paisjärve juures asuvat Vaisi vesiveskit võiks uudistama jäädagi. Veski on hästi säilinud näide 1930-aastate tööstusarhitektuurist. Nõva peamiseks ajalooliseks vaatamisväärsuseks on Püha Olevi kirik – Mandri - Eesti vanim puitkirikuga, mille ainulaadseks vaatamisväärsuseks on puidust ratasrist.
Peraküla ja Nõva rahvas on teinud palju kohaliku elu-olu tutvustamiseks. Rattasõidu ja ka külaelu eestvedajad Peeter Kallas ning Arne ja Milvi Kivistik on nii enne kui pärast sõitu kohal ja vastavad kõigi huviliste küsimustele. Osavõtnutele pakume sooja suppi Rannarootsi maitse järgi. Võistlusraja äärsete vaatamisväärsuste kohta oleks endiselt hea eelnevalt infot koguda.
Tere tulemast!
Aare Vaalma